Töötajad

  • Külli Mäe – tegevjuht, juhatuse liige, sotsiaaltöötaja, superviisor, vaimse tervise valdkonna praktik ja koolitaja

Külli piltVäärtustan elus võimalust rakendada loovust ja innovatsiooni, seepärast valisin oma tööalaseks väljakutseks esimese recovery college mudelil töötava kooli loomise. Annan endast parima, et kooli  pakutavad programmid annaks õppijatele lootust, et isiklik taastumine on tõesti võimalik ja kaasatus reaalsus.
Isikliku kogemuse põhjalt saan anda eeskuju, kuidas leida sisemisi jõuvarusid, olla ka tegelikult kohal ja keskendunud ning võtta vastutus oma elu eest. Minu CV avaneb siin.

 

  • Anna Toots – juhatuse liige
  • Katrin Päären – teenuste koordinaator, tegevusjuhendaja
  • Bärbel Vapper – sotsiaaltöötaja, tööalase rehabilitatsiooni suuna eestvedaja, tegevusjuhendaja
  • Pille-Ruth Kukemilk – sotsiaaltöötaja, eripedagoog, tegevusjuhendaja
  • Riina Järve-Tammiste – sotsiaaltöötaja ja toeks lähedastele suuna eestvedaja, tegevusjuhendaja
  • Marge Kaljuste – sotsiaaltöötaja, tegevusjuhendaja
  • Tiina Laumets – sotsiaaltöötaja
  • Tiia Jäärats – sotsiaaltöötaja
  • Tiina Saare – sotsiaaltöötaja
  • Maret Martinson – sotsiaaltöötaja
  • Katri Siemer – sotsiaaltöötaja
  • Evelin Eding – psühhiaater
  • Ene Jõesaar – vaimse tervise õde, tegevusjuhendaja
  • Urve Tõnisson – CARe koolitaja, psühholoog, vaimse tervise õde, tegevusterapeut ja tegevusjuhendaja.

Ma usun, et iga inimese sees on olemas loomulik tervendav jõud, aga sageli inimesed ei usu ega tea seda. Teadmised ja uskumused on aga seotud mõtlemisega.  Töötades inimesega püüan aidata vabaneda takistavatest mõttemustritest ning leida üles oma  jõud, et olla oma elu ekspert.

 

 

 

  • Hele Aluste – psühholoog
  • Helle Niit – psühholoog
  • Madli Toots – füsioterapeut
  • Elerin Innos – füsioterapeut
  • Anita Kurvits – kogemusnõustaja

Olen sündinud 1966. aastal Tallinnas. 1991. aastal lõpetasin Tartu Ülikooli eesti filoloogia osakonna. Pärast seda töötasin vanemtoimetaja, laduja ja sekretärina.
Mul on isiklik haigestumise ja sellest taastumise kogemus. Alates 2007. aastast olen tegutsenud projektipõhiselt kogemusnõustaja, mentori, projektijuhi ja koolitajana Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühingu juures.
Olen läbinud kogemusnõustaja ja tugigrupijuhendaja koolitajate koolitused Soome Vaimse Tervise Keskliidu, Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühingu ning Heaolu ja Taastumise Kooli juures. Alates 2016. aastast kuulun Taastumise ja Heaolu Kooli rehabilitatsioonimeeskonda ja tegutsen kogemusnõustaja, koolitaja ja tugigruppide juhendajana.
Olen tõlkinud soome keelest vaimse tervise käsiraamatuid – “Liikumine ja vaimne tervis”, “Sõltuvused ja vaimne tervis”, “Peretöö käsiraamat”.
Mulle meeldib minu töö, sest kõigil on võimalik taastuda ja suhtlemine minu inimestega ning nende edusammud teevad mind õnnelikuks ja annavad palju jõudu ka endale elamiseks.
Armastan kirgikult maalimist, harrastan ka siidimaali ja käin kunstinäitustel. Meeldib lugeda, käia teatris ja kinos ning looduses. Olen ka ema ja vanaema ning need rollid pakuvad mulle elus kõige suuremat rahuldust. Elus peab kõik olema tasakaalus. Oma elus väärtustan õnnelikuks olemist, püüan koguda enda ümber tegevusi ja inimesi, kes mind selliseks teevad.

  • Anne Jürimäe – kogemusnõustaja

Olen positiivse ellusuhtumisega, armastan head huumorit ning olen salliv erinevate inimeste suhtes. Isikuomadustelt iseloomustavad mind veel lojaalsus, ausus, sõbralikkus ja täpsus. Vabal ajal uurin psühholoogiat ning naudin kauneid kunste. Mulle meeldib viibida looduses.

Nõustajana olen kannatlik ja tähelepanelik, kuulan inimesed rahulikult ära. Samuti on minu loomuses teha oma tööd põhjalikult. Nõustaja – kaaskoolitajana olen tegutsenud üle 2 aasta, tegeledes nii psüühikahäire, kui ka vaimupuudega inimestega.
Nõustaja töö on avardanud minu mõttemaailma, viinud kokku paljude tarkade ja huvitavate inimestega, kellelt on olnud nii mõndagi õppida. See töö on muutnud ka minu väärtushinnanguid ning õpetanud rõõmu tundma väikestest asjadest.

  • Oliver Kukk – kogemusnõustaja

Sünniaasta: 1975
Diagnoos: skisofreenia
Haiguse kogemus: 23 a.
Stabiilne remissioon: 10 a.
Eriala: keemik (lõpetamata)
Eriala: kogemusnõustaja (diplom), kogemusnõustamise staaž: 10 a.

Olen kaastundlik, mõistev ja kannatlik. Ma ei pane pahaks inimestele, kui nad teevad vigu, arvan, et see on väga inimlik. Olen hea suhtleja. Üks sõber rääkis kord mulle, et minuga võib ükskõik mis teemal rääkida. Seda ta hindabki.

Haigus tungis minu ellu hoiatamata, rikkus minu plaanid, kuid samas tõi esile need väärtused, mis on tõesti olulised. Need ei ole haridus, paks rahakott või sotsiaalne staatus. Need on tõeline sõprus, kannatlikkus ja mitmekülgsus. Haiguse põdemise ajal oli mul tarvis rääkida ja saada tuge inimestelt, kes põevad sama haigust, kuid oskavad olla edukad. Nüüd ma võin öelda, et oskan samuti seda haigust reguleerida. Mul on tugev missioonitunne – ma pean ja tahan aidata inimesi, kes on samasugusesse hätta sattunud. Ja ma usun, et saan seda teha.

Taastumine… Mis see on? See on mõtteviis, mis rakendub ellu. Iga päev, iga minut – see läheb edasi ja viib meid tulevikku. Selle sammud on väikesed ja märkamatud, nad tiksuvad kui kell: “ma elasin üks sekund rohkem”. Ma tean, et taastumine on võimalik. Ma tean, et see käib terve elu. Isegi, kui tekib mulje, et ma olen täiesti taastunud, viskab elu mulle uue ülesande, ja ma saan aru, et pean veel taastuma. Ei ole olemas sirget teed, ei ole olemas saavutatud kõrget taset, mis püsib kogu aeg. Kuid me peame edasi minema. Peame õppima elama oma haigusega, oma eripäradega. Peame võitlema oma elu nimel. Kes ütles, et me peame oma probleemidega ise hakkama saama? Ei! Abi võib alati küsida. Küsija suu pihta ei lööda. Kui Teil tekivad kahtlused enda või lähedase vaimse tervise kohta, võite võtta minuga ühendust. Ma ei ole psühhiaater, aga mul on olemas kogemus enda haigusega. Võime sellest rääkida. Äkki asi ei ole nii tõsine, kui paistab?

  • Inge Vallandi – kogemusnõustaja

Olles hariduselt emakeeleõpetaja, olen töötanud kahes väikeses maakoolis oma erialal, siis asenduskodus nooremkasvataja-õpijuhendajana ning viimaks nägemispuudega lastega õpetaja abina. Minu põhitöö on praegu aga olla tugiisik kahele erivajadusega lapsele.

Tean, mida tähendab haiguse tõttu tööst ilmajäämine (seda korduvalt) ja abielu purunemine samal põhjusel. Tuttavad teemad on süütunne ja enesehaletsus.

Aastal 2009 osalesin esmakordselt tugigrupi töös TÜ Kliinikumi juures. 2010. a liitusin Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse tegevusega. Olles ise klient, aitasin ette valmistada ja korraldasin mitmeid erinevaid üritusi, osalesin paljude huviringide töös. Hiljem viisin koos kaaslasega läbi ka kogemusnõustamist sama asutuse juures. 2014. aastal alustasin ka tegutsemist MTÜ-s Hingekeel. Sama aasta sügisel osalesin kogemusnõustaja-rühmajuhina taastumiskursusel. Siiani olen kogemusnõustaja ja projektijuht Hingekeele erinevate ettevõtmiste juures. 2015. aasta sügisest olen kogemusnõustaja-rühmajuht TÜ Kliinikumi juures tegutsevas tugigrupis. 2016. aastal sai minust Heaolu ja Taastimise Kooli kogemusnõustaja, samuti kuulun Taastujate Nõukotta.

Mulle meeldib olla kogemusnõustaja, kunagi poleks ma osanud arvatagi, et minu valusad kogemused-mälestused on ehk kellelegi abiks. Ajaga olen suutnud vabaneda süütundest ja nii mõnedki seigad-juhtumised ümber hinnanud.

  • Andres Rakver – kogemusnõustaja
  • Ester Lukkanen – kogemusnõustaja
  • Aster Tooma – CARe koolitaja
  • Ester Väljaots – superviisor, seksuaalnõustaja, seksuaaltervise edendaja ja koolitaja

Alustasin oma nõustamisalase tegevusega 1990ndate alguses Eesti AIDSi Keskuses seoses vajadusega pakkuda seda teenust Eestis ka neile, kellel oli õnnetus nakatuda HIV-ga. Sellel ajal ei olnud veel tõhusat ravi, kuigi uutele avastustele loodeti. Üldlevinud arvamuse kohaselt tähendas nakatumine sellel ajal siiski peatset surmaotsust. Noored inimesed seisid ootamatult vastastikku sügavate eksistentsiaalsete probleemidega.

Tegelen abistajate abistamisega (supervisoon ja coaching), teen mitmesuguseid koolitusi ja oman eravastuvõttu (individuaalne nõustamine). Vaba aja olen sisustanud peamiselt looduses viibimise ja lugemisega. Inimese elukaarel on tõususid ja mõõnasid, inimese suhete kaardil on mõistjaid ja vastaseid. Loodan oma kogemuste ja teadmistega olla abiks. Minu CV avaneb siin.

  • Heli Künnapuu – tegevusjuhendaja
  • Inga Mear – tegevusjuhendaja

Tegevusjuhendajaks olemise teeb ägedaks see, et saan jagada positiivseid emotsioone muusika kaudu, kaasata inimesi füüsilistesse tegevustesse nii siseruumis kui õues, tuua neid oma harjumuspärasest keskkonnast välja, korraldada kokkusaamisi talgute abil, kuid vahel ka lihtsalt olemas olla, missest, et kõigest telefoniliini vahendusel. Eks endagi elukogemustest tean, kui tähtis on, kui sind kuulatakse, mõistetakse ning vahel kasvõi lihtsalt õlale patsutades öeldakse, et kõik saab korda.

See, kui olen suutnud oma kohal-ja olemasoluga tekitada inimesele parema enesetunde ning rõõmsama meeleolu, annab ka mulle palju positiivset energiat. Seega usun, et kõik asjad siin ilmas on omavahel ühel või teisel määral seotud.

Kuna olen terve elu tegelenud hobustega, on ka Heakooli hobused mu hoole all ning ühtlasi kaasan töösse ka oma isiklikud suksud. Hobustel on vaimseid ja füüsilisi teadmisi ja oskusi, kuidas inimesi ravida, õpetada ja aidata ning õnneks soovivad nad oma ainulaadseid andeid meiega jagada.

Hea on tunne, mis tekib teades, et saan olla osake paljude inimeste taastumise ja tervenemise protsessis.

  • Maarika Voogne – tegevusjuhendaja
  • Marju Limbak – tegevusjuhendaja
  • Merily Mägi – tegevusjuhendaja
  • Sirje Rahumets – tegevusjuhendaja.

 

Neljajalgsed koostööpartnerid

  • Ruben

Olen viieaastane eesti hobune Ruben. Sobivate asjaolude kokkulangemise tõttu kuulun alates 2017. a kevadest Heaolu ja Taastumise Kooli meeskonna ridadesse. Oma noorusele ja särtsakusele vaatamata olen teraapiasuunalise töö  ilusasti selgeks õppinud ning omaks võtnud. Kuna olen väikest kasvu, sobin hästi lapsi sõidutama. Minu selga julgevad istuda ka need lapsed, kes suuremat hobust pelgavad või kõrgust kardavad. Annan endast parima iga kord, et muuta laste tuju heaks ning päev rõõmsamaks.

 

  • Kvant

Olen kaheksaaastane eesti raskeveohobune Kvant. Heakooli meeskonda sattumine  oli minu elus tõeline kannapööre ning suur samm sportlikuma ja tervislikuma eluviisi suunas. Olles “raskekaallane”, suudan ma seda, milles mu väiksemad neljajalgsed kolleegid nii tugevad ei ole. Näiteks võin oma seljas kanda korraga kahte last. Jaksaksin kanda ning neid mahuks sinna rohkemgi, aga tagumistel ei oleks siis enam turvaline minu ümarate kehavormide tõttu. Ka täiskasvand inimesel on mu seljas väga mugav. Muudan rõõmuga iga inimese päeva kasvõi natukenegi sportlikumaks ja tervislikumaks, kes mu seljas kulgedes loodust nautida tahab.

 
  • Rüblik ja Rand

Meie oleme eesti hobused Rüblik, 5 a (must) ja Rand, 3 a (kollane). Veel sel, 2017. a suvel, kappasime mööda kodukarjamaid. Kuid meil õnnestus Heaolu ja Taastumise Kooli inimestele silma jääda ning praegu olemegi “õpipoisid”. Seega alles omandame kõiki neid tarkusi ja oskusi, mida ühel korralikul ratsutamisteraapia hobusel tarvis läheb, et ühel päeval Heaolu ja Taastumise Kooli meeskonna ridades kaasa lüüa. Meil on head eeskujud meie neljajajalgsete kolleegide näol. Ja kuigi meil on veel palju õppida, tahaksime teha seda tähtsat tööd sama innukalt ja tublilt nagu nemad, et samuti olla kord abiks kellegi tervenemise teel.