Töökaaslasele

Vaimse tervise probleemid töökohal ei ole haruldased. Need võivad mõjutada inimese töövõimet. Mõned enamlevinud näited on: probleemid keskendumise, mälu, otsuste langetamise ja/või motivatsiooniga. Mõned inimesed suudavad haigussümptomitega hästi toime tulla nii, et need ei mõjuta töövõimet. Kuid paljud vajada töötamisel lühiajalist või püsivat tuge.

Aja ja toetuse panustamine kogenud töötajasse tasub end ära.
Isiklik taastumine ja (taas) osalemine tööelus on võimalik.

Olenevalt olukorrast võib töötamine avatud tööturul mõjuda inimese vaimsele tervisele kas kasulikult või kahjulikult. Kui inimesel on vaimse tervise probleem, võib toetavas töökeskkonnas viibimine tema isiklikule taastumisele kaasa aidata. Vajaliku toetuse osakaal muutub koos sümptomitega, mis tekivad ja kaovad aja jooksul.

Oluline on osutada töötajale, kellel esinevad mõnele vaimse tervise probleemile viitavad esimesed märgid või sümptomid vaimse tervise esmaabi, kuna see võib aidata tal kiiresti taastada tavapärast töövõimet. Kui inimene ei saa vaimse tervise esmaabi, võib see viia probleemi süvenemiseni või kriisiolukorra tekkeni.

Vaimse tervise esmaabi on abi, mida osutatakse inimesele, kellel on tekkimas vaimse tervise probleem, kelle olemasolev vaimse tervise probleem süveneb või kellel on vaimse tervise kriis. Vaimse tervise esmaabi antakse kuni asjakohase professionaalse abi saamise või kriisi lahenemiseni. Vaimse tervise esmaabi osutaja roll tähendab töökaaslase abistamist, kuni asjakohase professionaalse abi saamise või kriisi lahenemiseni.

Esmaabi võib olla vajalik inimesele:

  • kellel on tekkimas vaimse tervise probleem;
  • kes võib kogeda olemasoleva vaimse tervise probleemi süvenemist;
  • kes on vaimse tervise kriisiolukorras.

1.SAMM: Lähene inimesele, hinda olukorda ja aita teda
Esimeseks ülesandeks on minna inimesi juurde ning otsustada, kas tegemist on kriisiolukorraga või mitte.

Tähelepanupunkt:

  • Mine inimese juurde ja ütle, et Sa tunned tema pärast muret.
  • Leia sobiv aeg ja koht, kus te mõlemad end mugavalt tunneksite.
  • Kui inimene ei alusta Sinuga vestlust, et rääkida, kuidas ta ennast tunneb, siis tee ise temaga juttu.
  • Austa inimese privaatsust ja konfidentsiaalsust.

Võimalikud kriisiolukorrad:

  • Inimene võib ennast vigastada (nt. enesetapukatse ravimite või mürkainete abil või enesevigastamine mitte-eluohtlikul viisil).
  • Inimene kogeb äärmuslikku stressi (nt. paanikahoog, traumeeriv sündmus või tõsine psühhootiline seisund).
  • Inimese käitumine on teiste jaoks tugevalt häiriv (nt. agressiivseks muutumine või sideme kaotamine reaalsusega).

Kui esmaabi osutajal pole põhjust arvata, et inimene on kriisis, võib ta inimeselt küsida, kuidas ta end tunneb ja kui kaua ta on ennast niimoodi tundnud.

2.SAMM: Kuula hinnanguid andmata
Vaimse tervise esmaabi teenuse osutamise ajal on väga tähtis kuulata abivajajat eelarvamustevabalt ja kohut mõistmata. Kuulamise ajal tuleb kõik hinnangud inimesele või tema olukorrale kõrvale jätta. Enamus stressiseisundis olevatest inimestest soovivad, et neid esmalt empaatiliselt ära kuulataks, enne kui asutakse lahendusi ja abisaamisvõimalusi pakkuma. Hinnaguvabaks ärakuulamiseks tuleb esmaabi osutajal omaks võtta kindlad hoiakud ja vaikiva kuulamise oskused, mis:

  • lubaksid kuulajal tõepoolest kuulda ja mõista, mida talle öeldakse, ning
  • tekitaksid teises inimeses tunde, et ta saab oma probleemidest vabalt rääkida, ilma et tema üle kohut mõistetaks.

3.SAMM: Paku tuge ja teavet
Kui vaimse tervise probleemi kogev inimene on ära kuulatud, on esmaabi osutajal lihtsam talle tuge ja informatsiooni pakkuda. Pakutav abi hõlmab emotsionaalset tuge – kaasaelamist inimese tunnetele ja paranemislootuse pakkumist ning praktilist abi asjades, mis võivad abivajajale sel hetkel üle jõu käia. Esmaabi osutaja võib ka inimeselt küsida, kas ta sooviks vaimse tervise probleemide kohta rohkem infot saada.

4.SAMM: Julgusta inimest saama asjakohast professionaalset abi
Esmaabi osutaja võiks rääkida ka kõikidest saadaolevatest toe- ja abivõimalustest. Vaimse tervise probleemidega inimesed taastuvad tavaliselt paremini sobiva professionaalse abi toel. Tuleks tutvustada saadaolevaid võimalusi, nagu ravimid, nõustamine või psühhoteraapia, pereliikmete tugi, tööalaste ja hariduslike eesmärkide saavutamiseks mõeldud tugiteenused, rahalised toetused ja majutusvõimalused, kuna abivaja ei pruugi kõigist neist teadlik olla.

5.SAMM: Julgusta otsima teisi võimalikke abistajaid
Julgusta inimest kasutama eneseabistrateegiaid ning otsima tuge pereliikmetelt, sõpradelt ja teistelt. Abivajaja taastumisel võivad pakkuda väärtuslikku abi ka teised vaimse tervise probleeme kogenud inimesed ehk kogemusnõustajad.

Väga tähtis on ka enda eest hoolitseda
Pärast vaimse tervise esmaabi osutamist stressis inimesele, võid Sa tunda end väsinuna, masendununa või isegi vihasena. Sa võida tunda vajadust tegelda tunnete ja reaktsioonidega, mida kohtumine Sinus tekitas. Abiks võib olla see, kui leiad kellegi, kellega toimunust rääkida. Seda tehes tuleb Sul aga meeles pidada, et austaksid teise inimese õigust privaatsusele. Kui Sa kellegagi juhtunut arutad, ära maini Sinult abi otsinud inimese nime ega isiklikke, äratuntavaid detaile tema elust.

Vaimse tervise esmaabi koolitus
Oleks hea, kui kõigis töökollektiivides osataks vaimse tervise probleemidega inimesi ära tunda ja aidata, ning mitte piirduda arvamusega, et abi saavad anda ainult vaimse tervise spetsialistid. Abi osutamine psüühilise probleemi avaldumise varajases staadiumis annab alati paremaid tulemusi. Esmaabikursused on paljudes riikides tavalised. Vaimse tervise esmaabi kursused võiksid sama tavalisteks saada ka meie töökollektiivides. Kaastöötajatel on võimalik luua vaimse tervise probleemidega inimeste jaoks toetavam ja hoolivam tööeskkond, et nad saaksid asjakohast abi ja võiksid kiiremini taastuda ja tööle tagasi tulla.

Kohandatud Austraalia Vaimse Tervise Esmaabi juhendamaterjali Vaimse tervise esmaabi andmine töökaaslasele põhjal.